Kui kaks üheselt mõtlevat inimest kokku saavad, tekib neil sageli kohe elektriline säde. Nad tunnevad teineteist kohe ära – need on kaks iseseisvat vaimu, kes ei taha oma olemust muuta, ja mõlemad tõmbuvad üksteise poole, sest nad näevad selles peegeldust. Nende vahel on tugev ja otsekohene ligitõmme, mis harva aeglustub, sest kumbki partner ei raiska aega kõhklustega. Nad armastavad teineteise enesekindlust, tahet ja soovi mitte leppida vähema kui parimaga.
Probleem on selles, et see sama säde ei oska sageli järele anda. Aja jooksul võivad kaks üheselt mõtlevat inimest muuta armastuse võistluseks, kus kumbki tahab juhtida, ja kumbki ei taha olla esimene, kes annab alla või vabandab. Kuna kumbki ei vaja teist, et end tervikuna tunda, võib uhkus nende vahel vaikselt distantsi luua. Lähedus on võimalik, kuid see nõuab teadlikku pingutust: nad peavad vaheldumisi juhtima, rääkima oma haigetest tunnetest, selle asemel et neid varjata, ja valima helluse võitmise asemel.